Tundetarkus kasvatab majandust

Kuna perekonnaelu pakub lastele järjest väiksemat turvatunnet, on kooli roll suurenemas, korvates emotsionaalseid ja sotsiaalseid puudujääke. Kool ise ei saa võtta selles täielikku rolli, kuid mingi osa kindlasti. Näiteks käib enamik lapsi alguses koolis ja seetõttu võiks nad just siis saada koolist kaasa eluks vajalikke sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi, mida kodu teinekord anda ei suuda.

Emotsionaalsed ja sotsiaalsed baasoskused omandanud inimene on vähemalt osaliselt võimeline ületama erinevaid emotsionaalseid raskusi, mida elu ta teele toob, leiab tunnustatud psühholoog Daniel Goleman. Sellistel baasoskustel on mõju ka majandusele. Kui emotsionaalsete probleemide tõttu on vähem inimesi, kes vajaksid abi erinevatelt tugiasutustelt, nagu Anonüümsed Alkohoolikud, vägivaldse käitumise ravimise keskus või sõltlastele mõeldud programmid, väheneks surve ka sotsiaalsetele hoolekandesüsteemidele. Kuid mis kõige tähtsam – inimeste vaimne heaolu paraneks. Oleks vähem joomist, vägivalda ning sotsiaalseid probleeme. Emotsioonide mõju ettevõtetele on välja toodud ka mitmes uurimustöös, kus koostöö- ja empaatiavõime parandamine on aidanud kaasa parematele finantstulemustele.

Ühendame emotsionaalse kirja­oskuse teiste ainetega

Viimastel aastatel on tehtud ettepanekuid viia õppekavadesse uusi asju, nagu finantsõpe ja programmeerimiseõpe. Võib jääda mulje, nagu oleks koolikavad kummist ja sinna saab lisada kõike. Justkui kehtib arvamus, et mida rohkem lapsed õpivad, seda targemad on nad tulevikus. Samas emotsionaalse kirjaoskuse õpetamiseks ei peaks looma eraldi tundi, vaid seda saaks Ameerika Ühendriikide näitel ühendada selliste tundidega nagu lugemine, kirjutamine, terviseõpetus ja ühiskonnaõpetus.